Ukuhlala Amahora Amane Kukhulisa Ingozi Ye-Thrombosis Ngokuqhubekayo


Umbhali: Succeeder   

PS: Ukuhlala amahora ama-4 njalo kwandisa ingozi ye-thrombosis. Ungase ubuze ukuthi kungani?

Igazi elisemilenzeni libuyela enhliziyweni njengokukhuphuka intaba. Amandla adonsela phansi adinga ukunqotshwa. Uma sihamba, imisipha yemilenze izocindezela futhi isize ngendlela enesigqi. Imilenze ihlala ingashintshi isikhathi eside, futhi igazi lizoma futhi liqoqeke libe yizigaxa. Qhubeka nokuzivuselela ukuze zinganamatheli ndawonye.

Ukuhlala isikhathi eside kuzonciphisa ukufinyela kwemisipha yemilenze futhi kwehlise ijubane lokugeleza kwegazi ezithweni ezingezansi, ngaleyo ndlela kwandise amathuba okuba ne-thrombosis. Ukuhlala amahora ama-4 ngaphandle kokuzilolonga kuzokwandisa ingozi yokuba ne-thrombosis emithanjeni.

I-venous thrombosis ithinta kakhulu imithambo yemilenze engezansi, kanti i-deep vein thrombosis yemilenze engezansi iyona evame kakhulu.

Into eyethusa kakhulu ukuthi i-deep vein thrombosis yezingxenye ezingezansi ingabangela i-pulmonary embolism. Emtholampilo, i-pulmonary embolism edlula u-60% ivela ku-deep vein thrombosis yezingxenye ezingezansi.

 

Lapho nje kuvela izimpawu zomzimba ezine, udinga ukuqaphela kakhulu nge-thrombosis!

 ✹Ukuvuvuka kwemilenze engezansi ehlangothini olulodwa.

 ✹Ubuhlungu bethole buyazwela, futhi ubuhlungu bungandiswa ukushukunyiswa okuncane.

 ✹Yebo, kukhona nenani elincane labantu abangenazo izimpawu ekuqaleni, kodwa izimpawu ezingenhla zingabonakala zingakapheli isonto elilodwa ngemuva kokugibela imoto noma indiza.

 ✹Uma kwenzeka i-embolism yesibili yamaphaphu, kungase kube nokungakhululeki okufana nokuphelelwa umoya, i-hemoptysis, i-syncope, ubuhlungu besifuba, njll.

 

La maqembu amahlanu abantu asengozini enkulu yokuthola i-thrombosis.

Amathuba aphindwe kabili kunalawo abantu abavamile, ngakho-ke qaphela!

1. Iziguli ezine-hypertension.

Iziguli ezine-hypertension ziyiqembu elisengozini enkulu ye-thrombosis. Umfutho wegazi owedlulele uzokwandisa ukumelana kwemisipha emincane ebushelelezi yegazi futhi ulimaze i-endothelium yemithambo yegazi, okuzokwandisa ingozi ye-thrombosis. Akukhona lokho kuphela, iziguli ezine-dyslipidemia, igazi elijiyile, kanye ne-homocysteinemia kumele zinake kakhulu ukuvimbela i-thrombosis.

2. Abantu abalondoloza ukuma isikhathi eside.

Isibonelo, uma uhlala unganyakazi amahora amaningana, njengokuhlala isikhathi eside, ulele phansi, njll., ingozi yokuba namahlule egazi izokhula kakhulu. Kubandakanya abantu abebengasakwazi ukuhamba amahora amaningana emabhasini amabanga amade nasezindizeni empilweni yabo, ingozi yokuba namahlule egazi nayo izokhula, ikakhulukazi uma bephuza amanzi amancane. Othisha, abashayeli, abathengisi nabanye abantu abadinga ukuhlala isikhathi eside bayingozi kakhulu.

3. Abantu abanemikhuba yokuphila engaphilile.

Kubandakanya abantu abathanda ukubhema, ukudla ukudla okungenampilo, futhi abangawuvivinyi umzimba isikhathi eside. Ikakhulukazi ukubhema, kuzobangela i-vasospasm, okuzoholela ekulimaleni kwemithambo yegazi, okuzoholela ekwakhekeni kwe-thrombus.

4. Abantu abakhuluphele kakhulu nabanesifo sikashukela.

Iziguli ezinesifo sikashukela zinezici eziningi eziyingozi ezikhuthaza ukwakheka kwe-arterial thrombosis. Lesi sifo singase sibangele ukungasebenzi kahle kwe-metabolism yamandla e-vascular endothelium futhi sonakalise imithambo yegazi.

Ucwaningo lubonise ukuthi ingozi ye-venous thrombosis kubantu abanokukhuluphala ngokweqile (BMI> 30) iphindwe kabili kuya kathathu kuneyabantu abangewona abakhuluphele ngokweqile.

 

Thatha izinyathelo zokuvimbela i-thrombosis empilweni yansuku zonke

1. Zivocavoce kakhulu.

Into ebaluleke kakhulu ekuvimbeleni i-thrombosis ukunyakaza. Ukunamathela ekuzivocavoceni njalo kungenza imithambo yegazi iqine. Kunconywa ukuzivocavoca okungenani isigamu sehora ngosuku, futhi ukuzivocavoca okungenani izikhathi ezi-5 ngesonto. Lokhu ngeke nje kunciphise ingozi ye-thrombosis, kodwa futhi kuzosiza ekuthuthukiseni amasosha omzimba wethu.

Sebenzisa ikhompyutha ihora eli-1 noma uhambo olude olude amahora ama-4. Odokotela noma abantu abama isikhathi eside kufanele bashintshe ukuma, bazulazule, futhi benze izivivinyo zokuzelula ngezikhathi ezithile.

2. Nyathela kakhulu.

Kubantu abahleli phansi, enye indlela ilula futhi kulula ukuyisebenzisa, okuwukunyathela umshini wokuthunga ngezinyawo zombili, okungukuthi, ukuphakamisa izinzwane bese uzibeka phansi. Khumbula ukusebenzisa amandla. Beka izandla zakho enkomeni ukuze uzwe imisipha. Enye iqinile kanti enye ikhululekile, lokhu kunomthelela ofanayo wokucindezela njengoba sihamba.Kungenziwa kanye ngehora ukuthuthukisa ukujikeleza kwegazi kwezingalo ezingezansi nokuvimbela ukwakheka kwe-thrombus.

3. Phuza amanzi amaningi.

Ukuntuleka kwamanzi okuphuza kuzokwandisa ukujiya kwegazi emzimbeni, futhi kuzoba nzima ukukhipha imfucuza egciniwe. Umthamo ojwayelekile wokuphuza nsuku zonke kufanele ufinyelele ku-2000 ~ 2500ml, futhi asebekhulile kufanele banake kakhulu.

4. Phuza utshwala obuncane.

Ukuphuza ngokweqile kungalimaza amangqamuzana egazi futhi kwandise ukunamathela kwamangqamuzana, okuholela ekuqhekekeni kwegazi.

5. Yeka ugwayi.

Iziguli ebezibhema isikhathi eside kumele zibe “nonya” kuzo. Ugwayi omncane uzobhubhisa ngokungenhloso ukugeleza kwegazi kuzo zonke izingxenye zomzimba, kube nemiphumela emibi kakhulu.

6. Yidla ukudla okunempilo.

Gcina isisindo esinempilo, unciphise i-cholesterol kanye namazinga omfutho wegazi, yidla imifino eminingi eluhlaza okwesibhakabhaka, imifino enemibala (njengethanga eliphuzi, upelepele obomvu kanye nesitshalo seqanda esinsomi), izithelo, ubhontshisi, okusanhlamvu okuphelele (njenge-oats nelayisi elinsundu) kanye nokudla okucebile nge-Omega-3 - njenge-salmon yasendle, ama-walnuts, imbewu yefilakisi kanye nenyama yenkomo edla utshani). Lokhu kudla kuzosiza ukugcina uhlelo lwakho lwemithambo yegazi luphilile, kuthuthukise impilo yenhliziyo yakho, futhi kukusize unciphise isisindo.

7. Phila njalo.

Ukusebenza isikhathi esengeziwe, ukuhlala uphapheme kuze kube sebusuku, kanye nokwanda kokucindezeleka kuzokwenza ukuthi umthambo uvaleke ngokuphelele esimweni esiphuthumayo, noma kube kubi nakakhulu, uma uvalekile ngokuphelele ngesikhathi esisodwa, khona-ke kuzokwenzeka i-myocardial infarction. Kunabangane abaningi abasebasha nabaseminyakeni ephakathi abanesifo se-myocardial infarction ngenxa yokuhlala uphapheme kuze kube sebusuku, ukucindezeleka, kanye nokuphila okungajwayelekile...Ngakho-ke, lala kusenesikhathi!