“Ukugqwala” kwemithambo yegazi kunezingozi ezine ezinkulu
Esikhathini esidlule, besinaka kakhulu izinkinga zempilo zezitho zomzimba, futhi besinaka kancane izinkinga zempilo zemithambo yegazi uqobo. “Ukugqwala” kwemithambo yegazi akugcini nje ngokubangela ukuvaleka kwemithambo yegazi, kodwa futhi kubangela ukulimala okulandelayo emithanjeni yegazi:
Imithambo yegazi iba buthakathaka futhi iqine. Umfutho wegazi ophakeme, isifo sikashukela kanye ne-hyperlipidemia kuzosheshisa ukuqina kwemithambo yegazi, okuzokwandisa umfutho wegazi nge-atherosclerosis, kwakha umbuthano omubi. I-Arteriosclerosis ingaholela ekumisweni kwamafutha ngaphansi kwe-intima yemithambo kanye nokuqina kwe-intima, okuholela ekuncipheni kwe-lumen yemithambo yegazi futhi kubangele i-ischemia yezitho zangaphakathi noma yemilenze.
Ukuvaleka kwemithambo yegazi Ukuvaleka kwemithambo yegazi kungabangela ischemic necrosis noma ukungasebenzi kahle kwezitho noma izitho ezihlinzeka ngegazi, njengokuphazamiseka kobuchopho okubukhali; ukungasebenzi kahle kobuchopho okungapheli kungabangela ukozela, ukulahlekelwa yinkumbulo, kanye nokungakwazi ukugxilisa ingqondo.
I-plaque yemithambo ye-carotid I-plaque yemithambo ye-carotid ibhekisela kakhulu ezilondeni ze-carotid atherosclerotic, eziningi zazo eziyi-arterial stenosis, okuwukubonakaliswa kwendawo kwe-systemic arteriosclerosis. Iziguli zivame ukuba nemithambo ye-intracranial kanye ne-coronary arteriosclerosis yenhliziyo, kanye ne-arteriosclerosis yemilenze engezansi. Izimpawu ezifanayo. Ngaphezu kwalokho, kuzokwandisa ingozi yokushaywa yisifo sohlangothi.
Imithambo Ye-Varicose Izisebenzi zezandla zesikhathi eside kanye nalabo okudingeka bame isikhathi eside emsebenzini (uthisha, amaphoyisa omgwaqo, umthengisi, umgundi wezinwele, umpheki, njll.) zingabangela imithambo ye-varicose ngenxa yokuvaleka kokubuya kwegazi emithanjeni.
Lolu hlobo lokuziphatha lulimaza kakhulu imithambo yegazi
Imikhuba emibi yokuphila iyisitha sempilo yemithambo yegazi, okuhlanganisa:
Amafutha amakhulu nenyama, imithambo yegazi kulula ukuyivimba. Abantu badla izakhamzimba eziningi kakhulu, futhi amafutha amaningi nezakhamzimba kunzima ukuzikhipha emzimbeni futhi ziqongelelane emithanjeni yegazi. Ngakolunye uhlangothi, kulula ukuzibeka odongeni lwemithambo yegazi ukuze kuvinjwe imithambo yegazi, ngakolunye uhlangothi, kuzokwandisa ukujiya kwegazi futhi kubangele ukuminyana kwegazi.
Ukubhema kulimaza imithambo yegazi, futhi kunzima ukululama ngemva kweminyaka eyishumi. Ngisho noma ungabhemi kakhulu, uzoba ne-atherosclerosis esobala ngemva kweminyaka eyishumi. Ngisho noma uyeka ukubhema, kuzothatha iminyaka eyi-10 ukulungisa ngokuphelele umonakalo we-endothelium yemithambo yegazi.
Ukudla usawoti noshukela omningi kwenza izindonga zemithambo yegazi zibe nemibimbi. Imithambo yegazi evamile ifana nengilazi egcwele amanzi. Icacile kakhulu, kodwa uma abantu bedla ukudla okumnandi nokunosawoti, amangqamuzana odonga lwemithambo yegazi aba nemibimbi. . Izindonga zemithambo yegazi eziqinile cishe ziyoba umfutho wegazi ophakeme kanye nezifo zenhliziyo nezemithambo yegazi.
Ukuhlala kuze kube sebusuku, ama-hormone alimaza imithambo yegazi. Uma abantu behlala kuze kube sebusuku noma benokucindezeleka ngokweqile, basuke besesimweni sokucindezeleka isikhathi eside, bekhipha ama-hormone anjenge-adrenaline njalo, okuzobangela ukuvaleka kwemithambo yegazi okungavamile, ukuhamba kwegazi okuhamba kancane, kanye nemithambo yegazi emele “ukucindezeleka” okuningi.
Uma ungazivivinyi, udoti uyanqwabelana emithanjeni yegazi. Uma ungazivivinyi, udoti osegazini awukwazi ukukhishwa. Amafutha amaningi, i-cholesterol, ushukela, njll. azonqwabelana egazini, okwenza igazi libe likhulu futhi lingcolile, bese kwakheka i-atherosclerosis emithanjeni yegazi. Ama-plaque kanye nezinye “amabhomu angajwayelekile”.
Amabhaktheriya asetshenziswa emlonyeni nawo alimaza imithambo yegazi. Ubuthi obukhiqizwa amabhaktheriya asetshenziswa emlonyeni bungangena ekujikelezeni kwegazi okujwayelekile futhi bulimaze i-endothelium yemithambo yegazi. Ngakho-ke, akufanele ucabange ukuthi ukuxubha amazinyo akho kuyinto encane. Xuba amazinyo akho ekuseni nakusihlwa, hlanza umlomo wakho ngemva kokudla, bese ugeza amazinyo akho minyaka yonke.
Imithi emi-5 yokuvikela impilo yemithambo yegazi
Njengoba nje imoto kufanele iye “esitolo se-4S” ukuze ilungiswe, imithambo yegazi idinga ukuhlolwa njalo. Abantu basikiselwa ukuthi, beqala ngezici ezimbili zendlela yokuphila kanye nokwelashwa ngezidakamizwa, basebenzise imithi emihlanu yokuvimbela “iphalishi lokunyakaza” - imithi kadokotela, imithi kadokotela yengqondo (kufaka phakathi ukuphathwa kokulala), imithi kadokotela yokuzivocavoca, imithi kadokotela yokudla okunempilo, kanye nemithi kadokotela yokuyeka ukubhema.
Empilweni yansuku zonke, bakhumbuza umphakathi ukuthi udle ukudla okuncane okunamafutha amaningi, usawoti kanye noshukela, futhi udle ukudla okwengeziwe okuhlanza imithambo yegazi, njenge-hawthorn, i-oats, i-black fungus, u-anyanisi nokunye ukudla. Kungavula imithambo yegazi futhi kugcine izindonga zemithambo yegazi zinwebeka. Ngesikhathi esifanayo, uviniga nawo uwukudla okuthambisa imithambo yegazi futhi kwehlise amafutha egazini, ngakho-ke kufanele kuthathwe ngendlela efanele ekudleni kwansuku zonke.
Ukuhlala kancane nokunyakaza kakhulu kuzovula ama-capillary, kukhuthaze ukujikeleza kwegazi, futhi kunciphise amathuba okuvaleka kwemithambo yegazi. Ngaphezu kwalokho, lala kusenesikhathi futhi uvuke kusenesikhathi ukuze ugcine isimo sakho sengqondo sizinzile, ukuze imithambo yakho yegazi iphumule kahle, futhi uhlale kude nogwayi, okungenza imithambo yegazi ingalimali kakhulu.
Abantu abaningi banegazi elijiyile ngoba baphuza amanzi amancane, bajuluka kakhulu, futhi bagcwele igazi. Lesi simo sizoba sobala kakhulu ehlobo. Kodwa uma nje ufaka amanzi, igazi "lizoncipha" ngokushesha okukhulu. Enguqulweni entsha ye-"Dietary Guidelines for Chinese Residents (2016)" ekhishwe yi-National Health and Family Planning Commission, isilinganiso samanzi okuphuza esinconywayo nsuku zonke kubantu abadala sikhuphuka sisuka ku-1200 ml (izinkomishi eziyisithupha) siye ku-1500 ~ 1700 ml, okulingana nezinkomishi zamanzi eziyi-7 kuya kweziyi-8. Ukuvimbela igazi elijiyile nakho kuwusizo olukhulu.
Ngaphezu kwalokho, kufanele unake isikhathi sokuphuza amanzi. Kufanele unake amanzi anele uma uvuka ekuseni, ihora elilodwa ngaphambi kokudla kathathu, nangaphambi kokulala kusihlwa, futhi kufanele uphuze amanzi abilisiwe uma ufuna ukuphuza. Ngaphezu kokuphuza amanzi ekuseni nakusihlwa, abantu abaningi bavuka kakhulu phakathi nobusuku, futhi kuhle ukuphuza amanzi afudumele uma bevuka phakathi nobusuku. I-myocardial infarction ivame ukwenzeka cishe ngehora lesibili phakathi kwamabili, futhi kubalulekile nokugcwalisa amanzi ngalesi sikhathi. Kungcono ukungaphuzi amanzi abandayo, kulula ukuqeda ukozela.
Ikhadi lebhizinisi
I-WeChat yesiShayina