Yintoni enokubangela ukujiya kwegazi?


Umbhali: Succeeder   

1. I-Thrombocytopenia

I-Thrombocytopenia sisifo segazi esidla ngokuchaphazela abantwana. Ubungakanani bokuveliswa komongo wethambo kwizigulana ezinesifo buya kuncipha, kwaye zikwanengxaki yokunciphisa igazi, nto leyo edinga amayeza exesha elide ukulawula esi sifo.

Phantsi kwempembelelo ye-thrombocytopenia, iiplatelets ziyatshatyalaliswa, nto leyo ekhokelela kwiziphene ekusebenzeni kweeplatelets. Ke ngoko, iiplatelets kufuneka zongezwe kwinkqubo yokuwohloka okuqhubekayo kwesi sifo, ukuze umsebenzi wokujiya kwesigulane uhlale unjalo.

2. Ukungasebenzi kakuhle kwesibindi

Kwimisebenzi yezonyango, ukungasebenzi kakuhle kwesibindi nako kuyimbangela ebalulekileyo echaphazela ukusebenza kwe-coagulation. Ngenxa yokuba izinto ezibangela ukujiya kunye neeproteni ezithintelayo zenziwa esibindini, xa umsebenzi wesibindi wonakele, ukwenziwa kwezinto ezibangela ukujiya kunye neeproteni ezithintelayo kuya kuphazamiseka ngokufanelekileyo, nto leyo eya kuchaphazela ukusebenza kwe-coagulation yezigulane.

Umzekelo, izifo ezifana ne-hepatitis kunye ne-liver cirrhosis ziya kubangela ukuba umzimba ube neengxaki ezithile zokopha, ezibangelwa yimpembelelo yomsebenzi wokujiya kwegazi xa umsebenzi wesibindi wonakele.

3. I-Anesthesia

I-anesthesia inokubangela iingxaki zokuqunjelwa kwegazi. Ngexesha lotyando, i-anesthesia idla ngokusetyenziswa ukunceda ukugqitywa kotyando.

Nangona kunjalo, ukusetyenziswa kwamayeza okubulala iintlungu kunokuchaphazela kakubi ukusebenza kweeplatelet, njengokuthintela ukukhululwa kunye nokuhlangana kweeplatelet.

Kwimeko enjalo, umsebenzi wokujiya kwe-coagulation yesigulana nawo uya kungasebenzi kakuhle, ngoko ke kulula kakhulu ukubangela ukungasebenzi kakuhle kwe-coagulation emva kotyando.

4. Ukunciphisa igazi

Oko kubizwa ngokuba yi-hemodilution kubhekisa ekufakweni kolwelo oluninzi emzimbeni ngexesha elifutshane, apho uxinzelelo lwento egazini luyehla. Xa igazi lixutyiwe, inkqubo yokujiya kwegazi iyasebenza, nto leyo enokukhokelela kwiingxaki ze-thrombosis ngokulula.

Xa i-coagulation factor isetyenziswa ngobuninzi, umsebenzi oqhelekileyo wokujiya uya kuphazamiseka. Ke ngoko, emva kokuba igazi lixutywe nokutya, kulula nokubangela ukungaphumeleli kokujiya.

5. I-Hemophilia

I-Hemophilia sisifo segazi esixhaphakileyo esiphawulwa kukuba igazi alikwazi ukuqina kakuhle. Ngokwesiqhelo, esi sifo sibangelwa ziziphene ezizuzwe njengelifa kwizinto ezibangela ukujiya kwegazi, ngoko ke akukho nyango lupheleleyo.

Xa isigulana sine-hemophilia, umsebenzi wokuqala we-thrombin uya kuphazamiseka, nto leyo eya kukhokelela kwiingxaki ezinkulu zokopha, ezinje ngokopha kwezihlunu, ukopha kwamalungu, ukopha kwezihlunu njalo njalo.

6. Ukunqongophala kweevithamini

Xa amanqanaba eevithamini emzimbeni esezantsi, oku kunokubangela iingxaki zokujiya kwegazi. Ngenxa yokuba iintlobo ngeentlobo zezinto ezijiya kufuneka zenziwe kunye nevithamini K, ezi zinto zijiya zinokuxhomekeka kakhulu kwiivithamini.

Ngoko ke, ukuba kukho ukunqongophala kweevithamini emzimbeni, kuya kubakho iingxaki ngezinto ezibangela ukujiya kwamalungu omzimba, kwaye ke umsebenzi oqhelekileyo wokujiya kwamalungu omzimba awunakugcinwa.
Ngamafutshane, zininzi izizathu zokungasebenzi kakuhle kwe-coagulation, ngoko ke ukuba izigulane zinyanga ngokungaboniyo ngaphandle kokwazi unobangela othile, aziyi kuphumelela nje kuphela ekuphuculeni iimeko zazo, kodwa zinokukhokelela nakwizifo ezinzulu ngakumbi.

Ngoko ke, izigulana kufuneka zichonge izizathu ezithile, zize emva koko ziqale unyango olujoliswe kuzo. Ngoko ke, kuyathenjwa ukuba xa kukho ukungaphumeleli kokubopha kwegazi, kufuneka uye kwiziko lezonyango eliqhelekileyo ukuze uhlolwe, kwaye wenze unyango olufanelekileyo ngokwengcebiso kagqirha.