Nika ingqalelo kwiimpawu ngaphambi kokuba i-Thrombosis ivele


Umbhali: Succeeder   

I-Thrombosis - inkunkuma efihlakele kwimithambo yegazi

Xa kufakwe inkunkuma eninzi emlanjeni, ukuhamba kwamanzi kuya kuncipha, kwaye igazi liya kuhamba kwimithambo yegazi, njengamanzi emlanjeni. I-Thrombosis "yintlaka" emithanjeni yegazi, engachaphazeli ukuhamba kwegazi kuphela, kodwa ikwachaphazela nobomi kwiimeko ezinzima.

I-thrombus "lihlwili legazi" elisebenza njengeplagi yokuvala ukuhamba kwemithambo yegazi kwiindawo ezahlukeneyo zomzimba. Uninzi lwe-thromboses alubonakali emva nangaphambi kokuba luqale, kodwa ukufa ngequbuliso kunokwenzeka.

Kutheni abantu benamahlwili egazi emzimbeni

Kukho inkqubo yokujiya kwegazi kunye nenkqubo yokulwa nokujiya kwegazi egazini lomntu, kwaye zombini ezi zinto zigcina ibhalansi eguquguqukayo ukuqinisekisa ukuhamba kwegazi okuqhelekileyo kwimithambo yegazi. Izinto ezijiya igazi kunye nezinye izinto ezenziweyo egazini zamaqela athile asengozini enkulu zifakwa lula kwimithambo yegazi, ziqokelelane ukuze zenze i-thrombus, kwaye zivale imithambo yegazi, njengenani elikhulu lenkunkuma efakwe kwindawo apho ukuhamba kwamanzi kuncipha khona emlanjeni, nto leyo ebeka abantu "kwindawo enokuthambekela kuyo".

I-Thrombosis inokwenzeka kwimithambo yegazi naphi na emzimbeni, kwaye ifihlakele kakhulu ide ivele. Xa igazi liqhekeka kwimithambo yegazi yengqondo, linokukhokelela kwi-cerebral infarction, xa lisenzeka kwimithambo yentliziyo, yi-myocardial infarction.

Ngokubanzi, sihlela izifo ze-thrombotic zibe ziintlobo ezimbini: i-arterial thromboembolism kunye ne-venous thromboembolism.

I-Arterial thromboembolism: I-thrombus lihlwili legazi elihlala kwimithambo yegazi.

I-Cerebrovascular thrombosis: I-Cerebrovascular thrombosis inokuvela kwingxaki yokungasebenzi kakuhle kwelungu elinye, njenge-hemiplegia, i-aphasia, ukuphazamiseka kokubona kunye neemvakalelo, i-coma, kwaye kwiimeko ezinzima kakhulu, inokubangela ukukhubazeka kunye nokufa.

0304

Ukuvaleka kwemithambo yegazi: Ukuvaleka kwemithambo yegazi, apho amahlwili egazi angena kwimithambo yegazi yentliziyo, kunokukhokelela kwi-angina pectoris enzima okanye kwi-myocardial infarction. Ukuvaleka kwemithambo yegazi kwimithambo yegazi engaphandle kunokubangela ukuvaleka kwemithambo yegazi rhoqo, iintlungu, kwanokunqunyulwa kwemilenze ngenxa yokubola kwemithambo yegazi.

000

I-venous thromboembolism: Olu hlobo lwe-thrombus luqhekeko lwegazi olubambeke emthanjeni, kwaye ukwanda kwe-venous thrombosis kuphezulu kakhulu kune-arterial thrombosis;

I-venous thrombosis ibandakanya ikakhulu imithambo yemilenze esezantsi, apho i-deep vein thrombosis yemilenze esezantsi iyeyona ixhaphakileyo. Okuyoyikisayo kukuba i-deep vein thrombosis yemilenze esezantsi inokukhokelela kwi-pulmonary embolism. Ngaphezulu kwama-60% e-pulmonary embolism kunyango lweklinikhi ivela kwi-deep vein thrombosis yemilenze esezantsi.

I-venous thrombosis inokubangela ukungasebenzi kakuhle kwentliziyo, ukuphelelwa ngamandla, iintlungu zesifuba, i-hemoptysis, i-syncope, kwanokufa ngequbuliso. Umzekelo, ukudlala ikhompyutha ixesha elide, ukuqina kwesifuba ngequbuliso kunye nokufa ngequbuliso, uninzi lwazo yi-pulmonary embolism; ukuhamba kwexesha elide kunye neenqwelomoya, ukuhamba kwegazi kwimithambo yegazi kwimiphetho engezantsi kuya kuncipha, kwaye amahlwili egazini anokuthi axhonywe eludongeni, adibane, kwaye enze amahlwili egazi.