Ukujiya kwegazi yindlela eqhelekileyo yokukhusela umzimba. Ukuba kwenzeka ingozi yendawo, izinto ezijiya igazi ziya kuqokelelana ngokukhawuleza ngeli xesha, nto leyo ebangela ukuba igazi lijiyane libe yi-blood clot efana nejeli kwaye kuthintelwe ukulahleka kwegazi okugqithisileyo. Ukuba ukungasebenzi kakuhle kwegazi, kuya kukhokelela ekulahlekelweni kwegazi okugqithisileyo emzimbeni. Ke ngoko, xa kufunyaniswa ukungasebenzi kakuhle kwegazi, kuyimfuneko ukuqonda izizathu ezinokuchaphazela umsebenzi wokujiya kwegazi kwaye zinyangwe.
Yintoni ebangela ukungasebenzi kakuhle kwe-coagulation?
1. I-Thrombocytopenia
I-Thrombocytopenia sisifo esiqhelekileyo segazi esinokwenzeka ebantwaneni. Esi sifo sinokukhokelela ekuncipheni kwemveliso yomongo wamathambo, ukusetyenziswa kakhulu, kunye neengxaki zokuphuma kwegazi. Izigulana zifuna amayeza okusilawula ixesha elide. Ngenxa yokuba esi sifo sinokubangela ukutshatyalaliswa kweeplatelet kwaye sibangele neziphene zomsebenzi weeplatelet, xa isifo sesigulana sinzima ngakumbi, kufuneka songezelelwe ukunceda isigulana sigcine umsebenzi wokuvala igazi.
2. Ukunciphisa igazi
I-Hemodilution ibhekisa kakhulu ekufakweni kolwelo oluninzi ngexesha elifutshane. Le meko iya kunciphisa uxinzelelo lwezinto egazini kwaye isebenze ngokulula inkqubo yokujiya. Ngeli xesha, kulula ukubangela i-thrombosis, kodwa emva kokuba kusetyenziswe izinto ezininzi zokujiya, iya kuchaphazela umsebenzi oqhelekileyo wokujiya, ngoko ke emva kokujiya kwegazi, ukungasebenzi kakuhle kokujiya kwegazi kuxhaphake kakhulu.
3. I-Hemophilia
I-Hemophilia sisifo esiqhelekileyo segazi. Ingxaki ye-coagulopathy luphawu oluphambili lwe-hemophilia. Esi sifo sibangelwa ziziphene zezinto ezibangela ukujiya kwegazi, ngoko ke asinakunyangwa ngokupheleleyo. Xa esi sifo sivela, siya kubangela ukungasebenzi kakuhle kwe-prothrombin, kwaye ingxaki yokopha iya kuba nkulu kakhulu, nto leyo enokubangela ukopha kwezihlunu, ukopha kwamalungu kunye nokopha kwamalungu angaphakathi.
4. ukunqongophala kweevithamini
Ukunqongophala kweevithamini kunokubangela ukungasebenzi kakuhle kwe-coagulation, kuba kufuneka kwenziwe izinto ezahlukeneyo ze-coagulation factors esibindini kunye ne-vitamin k. Le nxalenye ye-coagulation factor ibizwa ngokuba yi-vitamin k-dependent coagulation factor. Ke ngoko, xa kungekho iivithamini, i-coagulation factor nayo iya kuba ingekho kwaye ayinakuthatha inxaxheba ngokupheleleyo kumsebenzi we-coagulation, nto leyo ekhokelela kwi-coagulation dysfunction.
5. ukungasebenzi kakuhle kwesibindi
Ukungakwazi ukusebenza kakuhle kwesibindi sisifo esiqhelekileyo esichaphazela ukusebenza kakuhle kwesibindi, kuba isibindi yindawo ephambili yokwenziwa kwezinto ezibangela ukujiya kwegazi kunye neeproteni ezithintelayo. Ukuba ukusebenza kwesibindi kukungakwazi ukusebenza kakuhle, ukwenziwa kwezinto ezibangela ukujiya kwegazi kunye neeproteni ezithintelayo akunakugcinwa, kwaye kusesibindini. Xa umsebenzi uphazamisekile, umsebenzi wokugaya igazi wesigulana nawo uya kutshintsha kakhulu. Umzekelo, izifo ezifana ne-hepatitis, i-liver cirrhosis, kunye nomhlaza wesibindi zinokubangela iingxaki zokopha ngokwamanqanaba ahlukeneyo. Le yingxaki ebangelwa kukusebenza kwesibindi okuchaphazela ukujiya kwegazi.
Ukungasebenzi kakuhle kwe-coagulation kunokubangelwa zizizathu ezininzi, ngoko ke xa kufunyaniswa ukuba i-coagulation ayisebenzi kakuhle, kufuneka uye esibhedlele ukuze uhlolwe ngokweenkcukacha ukuze ufumane unobangela othile kwaye unikezele ngonyango olujoliswe kulo unobangela.
Ikhadi leshishini
I-WeChat yesiTshayina