Iimpawu zeThrombosis


Umbhali: Succeeder   

Ukuvuza amathe ngelixa ulele

Ukuvuza amathe xa ulele yenye yezona mpawu zixhaphakileyo zokuqhekeka kwegazi ebantwini, ingakumbi abo banabantu abadala emakhayeni abo. Ukuba ufumanisa ukuba abantu abadala badla ngokuvuza amathe xa belele, kwaye icala lokuvuza amathe liphantse lifane, kuya kufuneka uyiqwalasele le nto, kuba abantu abadala banokuba nehlwili legazi.

Isizathu sokuba abantu abanegazi eliqhekekileyo baphuze amathe xa belele kukuba igazi eliqhekekileyo libangela ukuba ezinye izihlunu emqaleni zingasebenzi kakuhle.

i-syncope ngequbuliso

Ingxaki ye-syncope ikwayinto eqhelekileyo kwizigulane ezine-thrombosis. Le ngxaki ye-syncope idla ngokuvela xa zivuka kusasa. Ukuba isigulane esine-thrombosis sikwahamba noxinzelelo lwegazi oluphezulu, le ngxaki iyabonakala ngakumbi.

Ngokuxhomekeke kwimeko yomzimba yomntu ngamnye, inani le-syncope eyenzeka yonke imihla nalo lahlukile, kwabo bagulayo ngequbuliso baba ne-syncope phenomenon, kunye ne-syncope izihlandlo ezininzi ngemini, kufuneka baqaphele ukuba ngaba baphuhlisile na i-blood clot.

Ukuqina kwesifuba

Kwinqanaba lokuqala le-thrombosis, ukuqina kwesifuba kudla ngokuvela, ingakumbi kwabo bangazilolongiyo ixesha elide, ukujiya kwamahlwili egazi kulula kakhulu ukwenzeka kwimithambo yegazi. Kukho umngcipheko wokuwa, kwaye njengoko igazi lingena emiphungeni, isigulana siva ukuqina kwesifuba kunye nentlungu.

Iintlungu zesifuba

Ukongeza kwisifo sentliziyo, iintlungu zesifuba zisenokuba yindlela yokubonakalisa i-pulmonary embolism. Iimpawu ze-pulmonary embolism zifana kakhulu nezo zokuhlaselwa yintliziyo, kodwa iintlungu ze-pulmonary embolism zihlala zihlaba okanye zibukhali, kwaye ziba zimbi ngakumbi xa uphefumla nzulu, utshilo uGqr. Navarro.

Umahluko omkhulu phakathi kwezi zimbini kukuba intlungu ye-pulmonary embolism iba mandundu ngokuphefumla ngakunye; intlungu yesifo sentliziyo ayinanto yakwenza nokuphefumla.

Iinyawo ezibandayo nezibuhlungu

Kukho ingxaki ngemithambo yegazi, kwaye iinyawo zezona ziqala ukuvakala. Ekuqaleni, kukho iimvakalelo ezimbini: eyokuqala kukuba imilenze ibanda kancinci; eyesibini kukuba ukuba umgama wokuhamba umde, elinye icala lomlenze linokudinwa nokuqaqamba.

Ukudumba kwamalungu

Ukudumba kwemilenze okanye iingalo yenye yezona mpawu zixhaphakileyo ze-deep vein thrombosis. Amahlwili egazi athintela ukuhamba kwegazi ezingalweni nasemilenzeni, kwaye xa igazi liqokelelana kwihlwili, linokubangela ukudumba.

Ukuba kukho ukudumba okwethutyana kwelungu, ingakumbi xa elinye icala lomzimba libuhlungu, lumka xa kukho i-deep vein thrombosis kwaye uye esibhedlele ukuze uhlolwe ngoko nangoko.